Koolitaja                     Vestifex Koolitus      

Aadress                      Tuleviku 7, 20307 Narva

Kodulehekülg             www.vestifex.com

Telefon                       + 372 356 5176, mob. + 372 512 0998        

 

KURSUSE NIMETUS, õppekeel: Täiskasvanute koolitaja/ andragoogi koolitus, õppekeel vene keel.

 

ÕPPEKAVARÜHM: hariduse ja kultuuri valdkond, kasvatusteadus

Kutseala: õpetamine

 

KURSUSE KESTUS: 180 akadeemilist tundi, s.h. 146 akadeemilist tundi auditoorne töö ja 34 akadeemilist tundi iseseisev töö (eneseanalüüsi ja koolitaja portfoolio koostamine, individuaalse lõputöö ettevalmistamine)

 

KOOLITUSE MAKSUMUS: 1130 EUR (km-ga)
 
KOOLITUSE KUUPÄEVAD: 09.01.2019 - 27.03.2019

 

KURSUSE KORRALDAJATE EESMÄRGID

 

  • toetada täiskasvanute koolitajaid nende professionaalsel arenguteel;
  • toetada täiskasvanute koolitajaid kutseeksamiks ettevalmistamisel;
  • soodustada täiskasvanute õppe kvaliteedi parendamist.

 

ÕPIVÄLJUNDID

Kursuse lõppedes kursuslane:

  • käsitleb ennast õppijana, käitub enesearengu subjektina;
  • tunneb täiskasvanute koolitaja/ andragoogi kutsestandardite sisu ning on ette valmistatud täiskasvanute koolitaja/ andragoogi kutseeksami iseseisvaks sooritamiseks tasemel, mis vastab osaleja kogemusele;
  • tunneb täiskasvanuhariduse terminoloogiat;
  • oskab praktikas kasutada erinevaid meetodeid koolituse läbiviimiseks täiskasvanule;
  • on arendanud esinemis- ja eneseväljendusoskust ja -rikkust;
  • oskab kasutada kaasaegseid IKT vahendeid täiskasvanukoolituses;
  • valdab õppeprotsessi ettevalmistamise, läbiviimise, analüüsi ja hindamise oskusi;
  • teadlikult planeerib oma arengut.

 

VASTAVUS KUTSESTANDARDILE

Õppekava on koostatud lähtudes täiskasvanute koolitaja, tase 5 ja tase 6 kutsestandartidest.

Täiskasvanute koolitaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut.

Õppekava planeerimisel ja koolituse korraldamisel arvestame, et täiskasvanute koolitaja kohustuslikud kompetentsid on:

Õppeprotsessi ettevalmistamine (õppekava moodulid 2 ja 6)

Õppeprotsessi läbiviimine (õppekava moodulid 3, 4, 5 ja 6)

 

Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine (õppekava moodulid 3, 5, 6 ja 7)

Arendus-, loome- ja teadustegevus (õppekava moodulid 7 ja 8)

Professionaalne eneseareng (õppekava moodulid 7 ja 8)

 

Kutset läbivad kompetentsid, mille arengu toetamisele pöörame tähelepanu:

1) Koolitaja tunneb koolitustel käsitlevat valdkonda/teemat/ainet (õppekava moodulid 7 ja 8)

2) Ta teab andragoogika põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest (õppekava moodul 1)

3) Ta väärtustab täiskasvanud õppijat, peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi, järgib täiskasvanute koolitaja kutse-eetikat (õppekava moodul 1)

4) Loob õppimist ja suhtlemist soodustava keskkonna (õppekava moodulid 1 ja 2)

5) Järgib täiskasvanuõpet reguleerivaid seadusi (õppekava moodul 1)

6) Käsitleb ennast õppijana, käitub enesearengu subjektina (õppekava moodulid 1, 7 ja 8)

7) Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas koolitamiseks vajalikul tasemel. Kasutab enamasti ühte võõrkeelt, mis toetab koolitaja enesearengut (õppekava moodulid 7 ja 8)

8) Kasutab sobilikke IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida ja kasutab seda vastavalt autorikaitseseadusele; teab e-õppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke metoodikaid e-õppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale; kasutab sobilikke IKT vahendeid enesearengu toetamisel (õppekava moodul 6).

 

ÕPPEPROGRAMM, MOODULID

 

 

Teemad ja võtmesõnad

Tunnid

1

Andragoogika olemus ja roll

Andragoogika olemus, põhimõisted

Täiskasvanuhariduse roll Eestis

Andragoogi eetika

Täiskasvanute koolitaja/ andragoogi kompetentsid

Täiskasvanute koolitaja/ andragoogi kutsestandardid ning kutseeksami sooritamine

20

2

Õpiprotsessi kavandamine

Õpivajaduste ja -motivatsiooni väljaselgitamine

Õpikeskkonna kujundamine arvestades täiskasvanud õppija ootusi ja vajadusi

Ressursside analüüs

Õppeprotsessi planeerimine, eesmärgi püstitamine, õppesisu ja -meetodite kavandamine

 

22

3

Õpiprotsessi elluviimine

Grupi arenguprotsessid ja nende juhtimine

Visuaalsete abivahendite kasutamine

Toimetulek raskete osalejatega

Õppijate arengu toetamine

Õpiprotsessi tagasisidestamine ja analüüs

22

4

Esinemisoskused ja sõnumi edastamine

Sõna kasutamine sõnumi edastamiseks

Verbaalne ja mitteverbaalne eneseväljendusoskus, väljendusrikkus

Kõnekäitumine, keeleline viisakus

Verbaalne ja mitteverbaalne parakeel

Enesekehtestamise võimalusi

16

5

Õppemeetodid täiskasvanukoolituses

Meetodite liigitus, valiku põhimõtted

Aktiivõppemeetodite kasutamine õppeprotsessis

Koostöömeetodite võimalused

Tagasisidestamise meetodid

32

6

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine täiskasvanukoolituses

Kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamise võimalusi

Tasuta vahendite ja programmide kasutusvõimalused

E-keskkonnas materjalide koostamine

E-õppe võimalused: kavandamine ja elluviimine

16

7

Koolitaja eneseareng

Koolitaja portfoolio kui professionaalse

enesearengu abivahend

Füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tasakaalu

hoidmine koolitajana

Läbipõlemine

12

8

Iseseisev töö

Eneseanalüüsi koostamine

Koolitaja portfoolio koostamine

E-keskkonnas materjalide koostamine

34

9

Kursuse eksam

Portfoolio ja eneseanalüüsi esitlemine

Lõputöö kaitsmine

6

 

KOKKU

180

 

 

HINDAMISKRITEERIUMID

Koolituse tulemuslikkuse hindamine toimub koolituse osaleja, koolituse korraldajate ja kutseeksami komisjoni poolt.

Kohustuslikke kompetentse hinnatakse järgmiste meetodite abil: dokumendid, portfoolio (s.h. eneseanalüüs), tõenduspõhine intervjuu.

Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisel.

Hindamiskriteeriumid vastavad täiskasvanud koolitaja kutseeksami Hindamisstandardi kriteerimidele (tase 6):

Tegevusnäitaja

Hindamiskriteerium

 

1. ÕPPEPROTSESSI ETTEVALMISTAMINE

1.1

Analüüsib konkreetse õpperühma õpivajadusi, juhindudes koolituse sisust ja eesmärkidest.

Kirjeldab, kuidas selgitab välja õppijate õpivajadused ja arvestab neid koolituse kavandamisel. Järgib täiskasvanuõpet reguleerivaid seadusi.

1.2

Koostab koolituskava ja planeerib oma tegevuse, lähtudes etteantud/ olemasolevast õppekavast.

Esitab ühe enda koolituskava, mis vastab õpperühma õppekavale (esitatakse portfoolios). Tunneb valdkonda/teemat/ainet, mida ta koolitusel käsitleb.

1.3

Valmistab ette konkreetse koolituse/ tunni sisu ja metoodika, lähtudes õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest.

Kirjeldab, kuidas arvestab oma koolituse läbiviimisel õpperühma õpivajadusi ja mil moel tagab õppekavas fikseeritud õpiväljundite saavutamise; esitab portfoolios näidiskava ja kasutatud meetodid. Kasutab sobilikke IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida ja kasutab seda vastavalt autorikaitseseadusele; teab e-õppe võimalusi ja oskab kasutada sobi-likke metoodikaid e-õppe läbiviimiseks täiskas-vanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jaga-da veebipõhiseid materjale; kasutab sobilikke IKT vahendeid enesearengu toetamisel.

1.4

Koostab uusi ja/või kohandab vanu õppematerjale, lähtudes oma teema käsitlemise loogikast; arvestab õpikeskkonna võimalusi ja konkreetse õpperühma eripära. Loob uusi õppematerjale, mis vastavad uuendustele õppekavas ja/või muudatustele õpikeskkonnas, kasutades mitmekesiseid allikaid.

Esitab enda poolt koostatud uue või konkreet-sele õpperühmale kohandatud õppematerjali (esitatud portfoolios); nimetab allikaid, mida on kasutanud koolitust ette valmistades. Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas koolitamiseks vajalikul tasemel. Kasutab enamasti ühte võõrkeelt, mis toetab koolitaja enesearengut. Valdab eesti keelt Keeleseaduses nõutud tasemel.

2. ÕPPEPROTSESSI LÄBIVIIMINE

2.1

Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide kirjeldamisel, aidates ühitada neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.

Toob näiteid õppijate toetamisest õpieesmärkide sõnastamisel. Väärtustab täiskasvanud õppijat, peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi, järgib täiskasvanute koolitaja kutse-eetikat.

2.2

Kujundab õpikeskkonda, rakendades erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.

Kirjeldab füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamist, arvestades täiskasvanuõppe põhimõtteid. Loob õppimist ja suhtlemist soodustava keskkonna.

2.3

Juhib õppeprotsessi, tagades õppeks ettenähtud aja efektiivse ja tulemusliku kasutamise ja järgides õppekavas sätestatud eesmärke.

Kirjeldab, kuidas ta juhib õppeprotsessi ja arvestab õppijate eripäradega tema poolt koostatud koolitusprogrammi ja planeeritud õppe elluviimisel.

2.4

Jälgib õpperühma arengut ja selle mõju iga liikme õpimotivatsioonile ning õppimise tulemuslikkusele. Konflikti ilmnemisel rakendab konflikti lahendamise võtteid, püüeldes „võitvõit“ lahenduse saavutamisele.

Mõistab grupiprotsesse ja -dünaamikat ning toob näiteid, kuidas arvestab õpperühma arengufaase koolitussituatsioonis. Kirjeldab mõnda konfliktsituatsiooni õppeprotsessis ning nende lahendamist.

2.5

Toetab õppijate arengut, tuginedes seejuures õppijatelt saadud tagasisidestusele ja soodustades õppijate individuaalsete toimetulekuoskuste kujunemist.

Analüüsib ja toob näiteid õppijate individuaalse arengu toetamisest õppeprotsessis, kasutades seejuures õppijatelt saadud tagasisidestuse käigus saadud arvamusi. Teab andragoogika põhiprintsiipe ja lähtub koolitustel täiskasvanute õppimise ja õpetamise eripäradest.

3. ÕPPEPROTSESSI JA ÕPITULEMUSTE ANALÜÜS JA HINDAMINE

3.1

Kogub õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, kasutades etteantud meetodeid.

Esitab ühe kasutatud tagasisidestamise meetodi (esitatakse portfoolios). Kirjeldab juhtumeid õppijatelt saadud informatsiooni kasutamisest.

3.2

Analüüsib õppeprotsessi ja õpitulemusi, lähtudes kavandatud eesmärkidest ja kasutades etteantud meetodeid.

Kirjeldab viise, kuidas analüüsida õppeprotsessi ja õpitulemusi, lähtudes kavandatud eesmärkidest.

3.3

Hindab õpperühma kui terviku tegevust õppeprotsessis ja õppijate arengut, kasutades etteantud hindamismeetodeid.

Kirjeldab õppijate arengu ja õpperühma kui terviku tegevuse hindamist õppeprotsessis ja sealjuures kasutatud hindamismeetodeid.

3.4

Reflekteerides hindab enda tegevust õppeprotsessis, selgitab välja puudused ning võimalused nende kõrvaldamiseks, kasutades eneseanalüüsi vahendeid ja koolitatavatelt saadud hinnanguid.

Esitab kirjaliku eneserefleksiooni enda tegevusest õppeprotsessis, mis sisaldab enda ja õppijatelt saadud hinnanguid tegevusele; toob näite eneserefleksiooni tulemuse kasutamisest.

3.5

Teavitab kokkuleppel inimesi õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele ning argumentidele.

Kirjeldab, kuidas teavitab kokkuleppe järgselt inimesi õppe tulemustest.

4. TEGELEMINE ARENDUS-, LOOME- JA TEADUSTÖÖGA

4.1

Osaleb õppekavade arenduses õppeasutuse tasandil ja/või avalikes diskussioonides piirkonna tasandil, avaldades tema poole pöördumisel oma arvamust täiskasvanuõpet puudutavates küsimustes.

Kirjeldab ja toob portfoolios näite enda panusest õppekavade arenduses ning osalemisest täiskasvanuõpet puudutavates diskussioonides.

4.2

Osaleb koostöövõrgustike tegevuses, jagades kolleegidele oma arvamusi ja ettepanekuid.

Toob näite enda panusest koostöövõrgustike tegevuses (sh esitatud ettepanekuid, arvamusi vm).

5. PROFESSIONAALNE ENESEARENDAMINE

5.1

Uuendab õppemeetodeid ja ajakohastab vajadusel õppe sisu, lähtudes valdkonna arengust ja uusimast erialakirjandusest.

Toob näite uuendatud õppemeetodite ja ajakohastatud õppe sisu kohta, lähtudes valdkonna arengust ja uusimast erialakirjandusest.

5.2

Tegeleb enesereflektsiooniga, arvestab oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse seisundiga, võttes ette abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.

Kirjeldab, kuidas tuleb toime koormusega ning suudab end hoida füüsilises, vaimses ja emotsionaalses tasakaalus.

5.3

On kursis uuemate suundadega oma erialal ja täiendab end andragoogika valdkonnas, omandades täiskasvanute koolitaja 6. tasemele vastavad kompetentsid

Kirjeldab, kuidas hoiab end kursis uuemate suundadega oma erialal ja andragoogika valdkonnas ning toob välja, milliseid kompetentse on täiendanud.

5.4

Arendab edukaks tegutsemiseks vajalikke võimeid ja isiksuseomadusi, väärtustades pidevat enesearengut.

Käsitleb ennast õppijana, käitub enesearengu subjektina. Toob näiteid enda kui koolitaja pidevast enese arendamisest.

 

 

KOOLITAJAD

PhD Talvi Märja – Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, andragoogika ja juhtimistöö õppetooli juhataja, õpikute autor, 8. taseme andragoog.

 

PhD Ülo Vooglaid – juhtiv sotsiaalteadlane, Tartu Ülikooli sotsioloogialabori asutaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

PhD Dmitri Kovpak – kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia assotsiatsiooni juht, I. Metšnikovi nimelise Loode-Venemaa Riikliku Meditsiiniülikooli psühholoogia ja pedagoogika kateedri dotsent, Venemaa psühhoterapeutilise assotsiatsiooni kognitiiv-käitumusliku sektsiooni üks juhtidest, Sankt-Peterburgi psühholoogia seltsi psühhoterapeutilise ja psühholoogilise konsulteerimise sektsiooni teadusjuht.

M.A. Georgi Skorobogatov – andragoogika magister, Tallinna Ülikooli õppejõud, täiskasvanute koolitaja, tase 7; ETKA Andras täiskasvanute koolitaja kutsete hindamiskomisjoni liige.  

M.А. Ljudmila Roždestvenskaja – infokommunikatsiooni tehnoloogiate ala õppejõud, riikliku tellimuse alusel viib läbi koolide ja kutseõppe õpetajate õpet (objektide loomine ja e-õppe kursusete läbiviimine)

M.А. Natalja Skvortsova – psühhoterapeut, psühholoogia magister (Sankt-Peterburgi Ülikool, psühholoogilise korrektsiooni ja isiksuse adapteerimise kateeder), Eesti grupianalüüsi assotsiooni liige ja Euroopa Psühhoterapeutilise Assotsiatsiooni liige (EPTA). Lisakvalifikatsioonid: psühhodünaamiline psühhoteraapia ja grupianalüüs. Grupiterapeut. Geschtalt –teraapia. Humanistlik teraapia. Neurolingvistiline programmeerimine.

 

Aleksei Razin – treener mitteformaalse hariduse alal, mängude arhitekt, õppeprogrammide koostaja Tallinna Ülikooli Innovaatilise Keskuse juures.

Jelena Lohmatova – koolituse koordinator, 6.taseme täiskasvanute koolitaja, ETKA Andras juhatuse liige, Eesti täiskasvanute õppe Aasta koolitaja (2014), mentor, rahvusvaheliste projektide juht täiskasvanute hariduse alal, (õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine Euroopa Liidu riikides, uute õppematerjalide koostamine, uute õppevormide rakendamine)

Žanna Tsvetkova – omab haridust pedagoogika ja juhtimise alal, 6. taseme andragoog, omab suuri kogemusi täiskasvanute õppe korraldamises ettevõtluse alal, omab kolmeaastast kogemust andragoogika kursuste korraldamises.

Natalja Mahnova – mitteformaalse hariduse sfääri treener, karjääriõppe spetsialist, rahvusvaheliste projektide koordinaator.

ÕPPEMATERJALID

  • vene keeles

 

Колесникова, И.А. (2003). Основы андрагогики

Змеев, С.И. (2002). Технология обучения взрослых

Гергокова, Ж.Х. (2008). Образование лиц «третьего возраста». Педагогика, 4/2008, 3-10

Громкова, М.Т. (2005). Андрагогика. Теория и практика образования взрослых

 

 

  • eesti keeles

 

Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2003) Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks, As Kirjastus Ilo

Märja T. (2011). Koolitaja käsiraamat

Eesti Elukestvaõppe strateegia 2020, https://hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Eesti Töötukassa statistika, www.tootukassa.ee

Karm, M. (2007) Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. TLÜ Kirjastus

Reinhold, M. (2014) Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad, Haridus- ja Teadusministeerium

Skorobogatov, G. (2009) Arusaam reflektsioonist täiskasvanukoolitaja refleksiivses praktikas, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut, Andragoogika osakond

Täiskasvanuhariduse prioriteetsed sihtrühmad Ida-Viru maakonnas (2014), Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis

 

  • inglise keeles

 

Andersson, P., Köpsén, S.,   Larson,A., Milana, M. (2013).   Qualification paths of adult educators in Sweden and Denmark, Studies in Continuing Education, March 2013, Vol. 35 Issue 1, p102-118. 17p.

Bernhardsson, N., Lattke, S. (2010) Core Competencies of Adult Learning Facilitators in Europe, QF2TEACH partnership

Bloom, B. (1956) Taxonomy of Educational Objectives, Longmans-Green, New York

Cobo, C. (2013). Skills for innovation: envisioning an education that prepares for the changing world. The Curriculum Journal, 24(1), 67-85.

Dirkx, John M. (1997) Nurturing soul in adult learning. New directions for adult and continuing education, no. 74, edited by P. Cranton, pp. 79-88. San Francisco: Jossey-Bass

Dumont, H., & Instance, D. (2010). Analysing and designing learning environments for the 21st century. The nature of learning: Using research to inspire practice, OECD

Future Work Skills 2020, Institute for the Future for the University of Phoenix Research Institute

Lawson, T., Comber, C., Gage, J. & Cullum-Hanshaw, A. (2010). Images of the future for education? Videoconferencing: a literature review. Technology, Pedagogy and Education, 19(3), 295-314.

Merriam, S.B. (2004) The role of cognitive development in Mezirow’s transformational learning theory. Adult Education Quarterly, Vol, 55, No 1, November 2004, 60-68

Moon, J. Learning journals and logs, Reflective Diaries (2003), Centre for Teaching and Learning, University of Exeter

Moon, J. Learning journals: A handbook for reflective practice and professional development (2006), Routledge

Real Toolkit for Adult Educators (2013). University of Stirling

Vetik, R., Helemäe, J. (2011) The Russian Second Generation in Tallinn and Kohtla-Järve: The TIES Study in Estonia, Amsterdam University Press

Wlodkowski R. J. (1999) Enhancing adult motivation to learn. A Comprehensive Guide for Teaching All Adults, Jossey-Bass Publishers

Zubizaretta, J. (2009) The Learning Portfolio: Reflective Practice for Improving Student Learning. San Francisco: John Wiley&Sons Inc.

Журналы:

Adult Education Quarterly

Adult Learning

The European Journal for Research on the Education and Learning of Adults

Journal of Adult Development

Journal of Adult and Continuing Education

 

Koolitusel kasutatakse koolitajate poolt väljatöötatud õppematerjale, programmdokumente. Kursuslased saavad venekeelsed jaotusmaterjalid.

 

METOODIKA

Koolitusel kombineeritakse paindlikult erinevaid metoodikaid, et tagada pidev osalejate huvi ja erksus: arutelud, töö paarides ja gruppides, ülesannete lahendamine, osalejate esinemised, parimate praktikate tutvustamine, simulatsioonid, juhtumite analüüs. Igal osalejal on võimalus ja tingimused kaasa mõtelda, oma arvamust välja öelda ja analüüsida oma teadmisi ja kogemusi õppetulemuse saavutamiseks. Koolitused toimuvad sõbralikus ja rahulikus keskkonnas, samas on koolitus struktureeritud ja juhitud. Koolitus on õppijates loovust ja iseseisvat õpet stimuleeriv.

 

ÕPPEKESKKONNA KIRJELDUS

 

Koolitus viiakse läbi Vestifex Koolituse õpperuumides. Kasutatakse kohapealset õppetehnikat (arvuti, dataprojektor, kontoriseadmed, pabertahvel jm) ja õppematerjale.

 

Koolitusel on olemas ka e-keskkond osalejate suhtlemiseks, kodutööde esitamiseks ja materjalide jagamiseks.

 

 

ÕPINGUTE ALUSTAMISE TINGIMUSED

Kursusele on oodatud täiskasvanute koolitajad, kes:

  • soovivad ette valmistuda täiskasvanute koolitaja/ andragoogi kutseeksami sooritamiseks;
  • soovivad arendada oma teadmisi ja oskusi koolituste efektiivsemaks läbiviimiseks.

 

 

KOOLITUSE LÕPETAMISE TINGIMUSED

 

Kursuse lõpus saavad tunnistuse kursuslased, kes on läbinud minimaalselt 80% õppekava nõutud mahust, sooritanud edukalt praktilised ülesanded ja lõputööd ning koostanud portfoolio (sh. eneseanalüüs).

 

VÄLJASTATAVAD DOKUMENDID

 

Lõpetamisel väljastatakse Vestifex Koolitus tunnistus koos õiendiga.